logi sisse meist KKK

Meenutan kahte seika enda minevikust:

  1. Ma ei võtnud kasutusele Extjs platvormi kuigi see oleks sobinud ideaalselt.
  2. Ma võtsin kasutusele koheselt NodeJS-i kui seal kodukal käisin (aastaid tagasi).

Ma ei oska väga hästi vastata "miks"? Ma ei saa aru enda otsuste põhjustest. Ja nii tekib palju küsimusi veel. Mõned näited:

  1. Miks on MySQL juhtival positsioonil kui PostgreSQL on rohkemate võimalustega?
  2. Mis andis nii suure hoo sisse jQuery-le ja kuidas on tekkinud olukord, et jquery oleks nagu eraldi keskkond, keel ja kanal JS asemel?
  3. Kuidas Sublime editor suudab suht tihedal turul "paugutada"?

Kokkuvõtvalt: mis läheb korda Sulle ehk mis müüb?

küsitud Mar 20 '14 at 13:15

Kaiko%20Kaur's gravatar image

Kaiko Kaur
2307711


Mõned asjad, mida isiklikult oluliseks pean:

  • Üheks väga tähtsamaks kriteeriumiks on dokumentatsioon. Kui pole põhjalikku dokumentatsiooni, on töö piinarikas - nii lihtne ongi. Minu silmis on näites PHP edu üheks peamiseks süüdlaseks nende hea online dokumentatsioon.

  • Tõsiseks arenduseks on modernsed IDE-d möödapääsmatult vajalikud. Kui räägime raamistikest ja keeltest peaksid nad kindlasti olema toetatud kasutatava IDE poolt. Näiteks Java kirjutamine ja buildimine primitiivsete tööriistadega on täiesti mõttetu tegevus.

  • Tarkvara litsentsid. Mõne litsentsi puhul ei tohi toodet müüa, teinekord aga on müügi kriteeriumiks see, et lähtekood peab avalik olema. Osad litsensid ei sobi omavahel üldse kokku. Arendaja peab teadma õigusi, kohustusi ja piiranguid mis nende kasutamisega seonduvad.

  • Hind. See puudutab just väiksemaid firmasid. Näiteks raamistik võib olla iseenesest väga hea, kui selle kasutaise õigus aga maksab mitutuhat taala per deveoper, siis see kas viib projekti hinna väga kõrgeks või palga väga madalaks.

  • Tarkvara "asjakohasus" - ma ei oska seda paremini sõnastada. Võtame näitena Wordpressi. Wordpress oli algselt mõeldud blogi platvormina ning sellena peaks ka teda võtma. Kui keegi aga tahab selle otsa ehitada portaale ning veebipoode, kisub asi hapuks. Wordpressi ja selle pluginate lähtekood on ilma otsa ja lõputa spagett, kus on HTML, PHP ja SQL läbisegi. Arendaja enda andekus tõstab selle spageti keerukuse veel ruutu ning kui keegi õnnetu hing selle koodi aasta aja pärast endale "pärib", ei ole absoluutselt võimalik aru saada, kuidas asi töötab.

  • Küsimused stiilis "kas keel x võimaldab lahendada probleemi y" - jah, hambad ristis võid keeruka GUI ehitada Haskell'i otsa ja pathfindingu MySQL'i peale, see pole lihtsalt otstarbekas. Näitena võib esialgu veebiserveri PHP-s kirjutamine olla ahvatlev, kuna tavalised CRUD operatsioonid on võimalik mingi ORM raamistikuga väikese vaevaga üles seada. Kui aga server peab reaalajas genereerima statistikat suurte andmehulkade põhjal, muutub Java juba loogilisemaks valikuks.

  • Oletame, et arendad kliendile, kelle preagune tarkvara stack jookseb Microsofti tehnoloogiate peal. Sellisel juhul oled üldiselt ilma valikuta, kuna loogiline on see, et kasutad ikkagi ala SQL Serverit mitte ei proovi neile Postgres'i põhist lahendust peale suruda, olgugi et võib-olla isiklikult eelistad andmebaasi mootorina just seda.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et oleneb, mida ning kellele arendatakse, vastavalt sellele ka tööriistad. "Müümise" faktor taandub puhtalt sellele, kas antud tööriistaga on võimalik käesolevat probleemi optimaalselt lahendada. Ise usun, et isiklikest eelistustest ja harjumustest on ennast hea lahti rebida - silmaring lai hoida ning programmeerida just nende vahenditega, millega parasjagu vaja on.

PS. Mulle meeldib enne mingi asja kasutama hakkamist googeldada "why is sisesta asja nimi siia bad", sest ametlikud kodulehed kirjeldavad tehnoloogiat alati ala sõnadega: võimas, kerge, paindlik, mugav.

link

vastatud Mar 21 '14 at 16:38

Mikk's gravatar image

Mikk
5812

edited Mar 21 '14 at 16:50

Mis müüb on asjade kasutamise kergus, lihtsus, mugavus, populaarsus, võimekus, välimus ja mida on harjutud kasutama. (Või siis midagi, mida on hästi müüdud, näiteks Java.)

Igal ühel loomulikult oma eri-tasakaal nende asjade vahel, isiklikult on lihtsus, võimekus ja mugavus olulisemad, kui teised aspektid.

(Järgnev on mu arvamus, ning ma ei ole fakti uuringut teinud :)

  1. MySQL saavutas oma populaaruse LAMP-ga ning seega paljud harjusid MySQL-it kasutama. Samuti ei olnud Postgre alati sama võimekas kui MySQL. Miks ei ole PostgreSQL ei ole üle võtnud on harjumuse tõttu ja need lisa-võimalused ei ole tihti olulised; ehk ei ole piisavalt suurt põhjust miks üle liikuda teisele.
  2. DOM-i kasutamine eri-brauserites on väga keeruline, jQuery tegi selle kergeks ja mugavaks, mistõttu saavutas suure populaarsuse. Loomulikult jQuery-l oli pluginate süsteem, mida kõik ära kasutasid ning tekkiski selline eraldi keskkond.
  3. Sublime kuulub kergus, mugavus, lihtsus, välimus ja võimekus kategooriasse. Ehk Sublime tegi lihtsaks, ilusaks ja mugavaks vim/emacs-i võimekuse.
link

vastatud Mar 20 '14 at 15:58

egon's gravatar image

egon ♦♦
771239

Hetkel(2015_06) näib mulle, et antud arutelu-lõime avaküsimus on selles mõttes ebaõnnestunult püstitatud, et Einstein ning džunglis olev ahv oskavad vaadeldava objekti korral märgata väga erinevaid omadusi. Kui hakata Einstein'i võrdlema Mozart'i, Leonardo da Vinci, Wernher von Braun'i ning Alan Turin'iga, siis on pilt veel kirjum, sest vaimsed võimed on teatud määral suhtelised, rääkimata siis õpitud materjali erinevustest.

Matemaatiliselt saab inseneride/teadlaste/arendajate valimite korral erinevaid keskmisi arvutada, jaotusi uurida, kuid tõeliselt keerukaks küsimuseks osutub küsimus, milliste omaduste kohta neid keskmisi ning jaotusi üldse arvutada/koostada? Näiteks, kui töömahult kulub matemaatilise mudeli koostamisele mitu kuud ning selle töö käigus kasutatakse peamiselt IPython'it või SAGE'i ja lõpptulemuseks on umbes 10 rida koodi, siis võib Notepad olla igati adekvaatne "tarkvara-toimeti". Teisest küljest, inimene, kes 10-sõrme-süsteemi ning Vim'i klahvikombinatsioone ei valda, ei oska ka tarkvara-toimetilt Vim'i režiimi nõuda.

++++++-paari-kuine-ajavahemik-++++++

Oma eelmise kommentaari ehk siinse kommentaari esimese osa jätkuks lisan, et võibolla aitab vahe-etapina antud küsimusele paremini vastust leida üks minu kirjutatud artikkel pealkirjaga M.V. 2015_02 nägemus sellest, millistes programmeerimiskeeltes tasub end vormi ajada(arhiivkoopia).

link

vastatud Jun 27 '15 at 02:25

martin_vahi's gravatar image

martin_vahi
134

edited Sep 20 '15 at 05:38

Sinu vastus
lülita eelvaade

Jälgi seda küsimust

By Email:

Pärast sisselogimist saad tellida muudatuse teavitusi siit

By RSS:

Answers

Answers and Comments

Markdown Basics

  • *kaldkiri* või __kaldkiri__
  • **paks kiri** või __paks kiri__
  • link:[tekst](http://url.com/ "pealkiri")
  • pilt?![alt tekst](/path/img.jpg "pealkiri")
  • nummerdatud nimekiri: 1. Foo 2. Bar
  • to add a line break simply add two spaces to where you would like the new line to be.
  • põhilised HTML märgendid on samuti toetatud

Pinu tööpakkumised

kõik pakkumised »

Küsimuse sildid:

×4

küsitud: Mar 20 '14 at 13:15

nähtud: 3,946 korda

viimati uuendatud: Sep 20 '15 at 05:38

Litsents: Creative Commons Attribution License | Kontakt: info@pinu.ee