logi sisse meist KKK

Alates 1.01.2018 pinu.ee lõpetab oma töö. Tänud kõigile osalejatele ja kohtume jälle!

Kas suurettevõtte arendusi on kohane ja õiglane võrrelda tootmisliiniga?

Kas suures meeskonnas arendaja olles tekib tunne, et sa teed ühte sama (mitte-automatiseeritavat) asja korduvalt uute projektide jaoks?

(Suur võib siinkohal tähendada ka juba rohkem kui 15 arendajat)

küsitud Dec 18 '14 at 15:19

Kaiko%20Kaur's gravatar image

Kaiko Kaur
2307712

edited Dec 18 '14 at 15:22


Oleneb ettevõttest ja "arenduse" olemusest. Iga uus arendus on enamasti unikaalne ja ei sarnane tootmisega (auto koosteliin) vaid pigem disainiga (mis toimub enne auto masstootmisse minemist, peamiselt paberil-arvutis). Samas kui ettevõte müüb mingit toodet, mida iga kliendi jaoks kohandatakse või sisaldab muidu korratavaid või sarnase olemuse/eesmärgiga komponente, saab paremini ka tootmise põhimõtteid rakendada.

Olen ise kunagi ühes sellises ettevõttes töötanud ja six sigma ning lean olid (vähemalt juhtkonnale) igatahes meelepärased terminid ;) Samas tulenes see ettevõtte soovist "müüa toodet" mitte "osutada teenust", isegi kui suurem osa kasumist tuli professional services osakonnast, mitte arendustiimist.

Automatiseerimisest ei pääse kusagil, ja kui tegevusi ise ei saa automatiseerida, saab teha näiteks:

  • checklistid/kontrollküsimused inimtegevuse automatiseerimiseks ja vigade välistamiseks
  • automatiseeritud süsteemi testid, mis ka kliendi jaoks eraldi tehtavaid komponente hõlmavad (eeldab mingeid standardseid liidesed)
  • mallid ja "standardprotseduuride" kirjeldused
  • jne

Lõppeks flosoofiline küsimus, et mis vahe on arendajal ja programmeerijal? Arendaja oskab mõelda, kuidas lahendada nii kliendi kui enda probleeme, programmeerija on aga tehniline tõlk, kes projektijuhi käsu peale analüütiku jutu inimkeelest programmeerimiskeelde tõlgib. Vähemalt sellist filosoofiat kiputakse "suurematest arendusfirmades" rakendama, mis avaldub ka küsitavas tunnihinnas (programmeerija vs analüütik-arhitekt). Parem kolm arendajat kui kümme programmeerijat! 15 arendajat üheskoos peaks olema piisav kogus, et enda töö nõmedad etapid "ära lihvida". Küll aga võtab see aega (raha) ja kui juhtkond ei mõista sellise "tühja töö" tegemist, oleks võibolla aeg tööturu pakkumistega tutvuda...

link

vastatud Dec 19 '14 at 09:36

Martin%20Paljak's gravatar image

Martin Paljak ♦
220118

2015_09 seisuga olen arvamusel, et suur-ettevõtete, üldse klassikalise äri-tarkvara, arendus-tegevuses on seni määravaimaks olnud sotsiaalsed protsessid, mitte tehniline ratsionaalsus. Kui tehnilisest ratsionaalsusest lähtuda, tuleks minimiseerida töö-aega ja tööde maksumust, eriti nonde miljoni-projektide korral, aga töökorraldust ja tööde tulemust, koodi, vaadates seda ilmselgelt ei tehta, kusjuures probleem ei ole selles, et ei oleks inimesi, kes ei teaks, et

  • Sama asja nullist saadik uuesti kirjutamine võtab rohkem aega kui selle korralikult üks kord valmis kirjutamine.
  • Tarkvarakomponentide võimalike sisendite ja sisemiste olekute loetlemine ei ole triviaalne töö isegi väikeste komponentide, ekraanile mahtuvate funktsioonide, korral.
  • Kui kõigi sisendandmete korral komponent A sõltub komponendist B sõltub komponendist C ning komponendid A,B,C on igaüks puruks andmehulkade korral, mille ühisosa on tühihulk, siis on komponent AA, mis sõltub kõigi oma sisendandmete korral kõigist 3 komponendist, A,B,C, puruks kõigi nende andmete korral, mille korral vähemalt üks komponentidest A,B,C puruks on, s.t. erand-olukorrad, millal tarkvara ei toimi, akumuleeruvad ja mida rohkem sõltuvusi, seda rohkem erandeid.
  • Keskmistatult on test-koodi vormimaht minimaalselt sama suur, osadel juhtudel suurem, kui testitava koodi vormimaht, mistõttu tark on minimiseerida komponentide arvu, sest sellega minimiseeritakse ka üksikuid komponente testiva testkoodi kogust.
  • Kui algoritm X on kirjeldatud vaid üks kord, isegi kui kogu kirjeldus ei asu koodi-baasis ühes ja samas piirkonnas, siis selle parandamiseks, uuendamiseks, piisab vaid selle ühe kirjelduse redigeerimisest, vältides olukorda, kus teadmatusest või unustamisest jääb osa algoritmi kirjelduse isendeid uuendamata/muutmata/parandamata, rääkimata siis nüri kirjatöö minimiseerimisest.
  • Tarkvara-arendajad kasutavad oma arvutit enamasti üksi ning enamasti ei ole võimalik veebirakenduse igale lõpp-kasutajale arvutuskeskuses allokeerida individuaalset serverit, mistõttu sellest, et asi arendaja arvuti peal "talutava" kiirusega jookseb, ei piisa.
  • jna.jne.jne.

Seega, see tarkvara-arendus-PORNO, mida suur-firmades tehakse ja piltlikult öeldes Microsoft'i sinise ekraani abil demotakse, jättes siin JOKK-huvides eesti arendus-firmade näited loetlemata, tuleneb puhtalt sotsiaaliast, millel pole tehnilise ratsionaalsusega mingit pistmist.

Mõttekäik, et nüri töö võiks ära automatiseerida ning nüri töö ära-automatiseerimise ülesanne ei ole enam üldse nüri, vaid on väga raske ja heas mõttes huvitavaid ja tõsiseid väljakutseid esitav, kvalifitseerub juba liiga filosoofiliseks ja ilmselgelt eba-aktuaalseks mõtteks. Ärikad pigem maksavad inimestele nüri, manuaalse, töö eest, kui et on suutelised 1 aasta töö-aega automaatika arendusse investeerima ja seda ka olukorras, kus hiljem umbes 10s arvuti töö-aega saab asendada mitu nädalat tarkvara-arendaja töö-aega. USA-s, eriti Räniorus, on asjast vähemalt nii palju aru saadud, et mingi väike protsent ollakse siiski nõus ka tehnoloogia-arendusse investeerima, makstes Apache Foundation'ile ja muudele sarnastele projektidele, aga eestlastele pole see 2015. aasta seisuga veel kohale jõudnud.

link

vastatud Sep 20 '15 at 05:43

martin_vahi's gravatar image

martin_vahi
144

edited Sep 20 '15 at 06:17

Nagu ma oma eelmises kommentaaris siin lõimes juba kirjeldasin, on eesti mastaabis suurkorporatiivne tarkvara-arendus üks suur tarkvara-arendus-PORNO, mil pole tegeliku tööga peale imitatsiooni eriti midagi pistmist, aga avastasin, et ajal, mil tarkvara-arendus-PORNO-tööstuses marsitakse korporatiivselt ühte sammu ja hõisatakse agiilne-agiilne-hurraa-huraa, jagavad agiilse metodoloogia originaal-autorid tolle korporatiiv-agiil-porno kohta väga krõbedaid sõnu, mille võib kokku võtta umbes väitega, et originaal-autorite arvates tähendab "agiilne" paindlikkust KÕIGES, sealhulgas metodoloogias ning võimalust, et kogu organisatsioonis tegutsevad kõik inimesed oma parima ära-nägemise ja oskuste kohaselt, ilma, et korporatiivselt oleks tööprotsessi ette dikteeritud, kusjuures paindlikkus ei ole vaid tarkvara-meeskonna teema vaid paindlikkus hõlmab kogu organisatsiooni, raamatupidamine, tehase tootmisüksused, logistika, juhtkonna investeerimisotsused, tööl käimise kella-ajad, jne. kõik kaasa arvatud.

Aga noh, ega siis korporatiiv-ahvikarja ei saa targalt käituma panna, rääkigu/kirjutagu me siin mida tahes. Juba ainuüksi psühhopaatne suhtumine mitmete direktori rollis olevate inimeste poolt garanteerib, et targimad ja eneseväärikust omavad inimesed ei hakka projektis osalemagi, ei kandideeri, ei võta vabakutselisena töid vastu. Tulemuseks on siis see trummi-tagumine, et andke aga meile ülikoolidest uusi noori, kes ei ole veel korporatiivse haklihamasina poolt ära pilastatud. Iga jumala aasta lõpetab ülikooli IT-diplomiga minimaalselt 50 inimest, praktikas pigem 100, lisades füüsikud ja matemaatikud ka otsa, kellest paljud tegelt tarkvara arendama hakkavad, mõnel juhtumil isegi keemikud ja materjaliteadlased, siis veel rohkem, aga kui vaadata, mis juhtub vanemate ja elukogenumate inimestega, kellele tarkvara-arendus iseloomuomaduste poolest sobib, siis siis nad kas hakkavad õppejõududeks või tegutsevad vabakutselistena või otsivad omale mingi sellise "nurga-taguse" töö, kus nad sisuliselt tegelevad tarkvara-arendusega, kirjutavad tarkvara, aga teevad seda mingis muus koosluses, mõne täiesti mitte-tarkvara-firma koosseisus, kus nad saavad ise otsustada, kuidas ja mis tehnoloogiaga nad tööd teevad, ilma, et ükski ülemus oskaks neile ühtegi tarkvara-porno-tööstuse-moeröögatus-trendi nina alla suruda. Mõned sellised "nurga-tagused" töökohad asuvad lausa üldhariduskoolis ja mida vähem tähelepanu pälviv kolgas, seda rahulikumalt saab päris-tööd teha.

Lingid, kus "agiilsuse" gurud korporatiiv-agiil-pornot kiruvad:

Agile is Dead • Pragmatic Dave Thomas

Allen Holub - The Death of Agile

Tänan lugemast.

link

vastatud Mar 27 '16 at 13:59

martin_vahi's gravatar image

martin_vahi
144

edited Mar 27 '16 at 14:02

Sinu vastus
lülita eelvaade

Jälgi seda küsimust

By Email:

Pärast sisselogimist saad tellida muudatuse teavitusi siit

By RSS:

Answers

Answers and Comments

Markdown Basics

  • *kaldkiri* või __kaldkiri__
  • **paks kiri** või __paks kiri__
  • link:[tekst](http://url.com/ "pealkiri")
  • pilt?![alt tekst](/path/img.jpg "pealkiri")
  • nummerdatud nimekiri: 1. Foo 2. Bar
  • to add a line break simply add two spaces to where you would like the new line to be.
  • põhilised HTML märgendid on samuti toetatud

Pinu tööpakkumised

kõik pakkumised »

Küsimuse sildid:

×4
×4

küsitud: Dec 18 '14 at 15:19

nähtud: 3,341 korda

viimati uuendatud: Mar 27 '16 at 14:02

Litsents: Creative Commons Attribution License | Kontakt: info@pinu.ee