logi sisse meist KKK
0
1

Ma saan aru, et Java ja Python on enam-vähem sama ajastu keeled ning Java eelis Python'i ees oli peamiselt massiivse korporatiivrahaga saadud reklaam kombineeritult võimalusega jooksutada Java programme suletud tarkvarana. Mu hetke arusaama kohaselt oleks reklaamlause, "build-once-run-everywhere" , sobinud ka Pythoni interpretaatorile, sest kui interpretaator on tööle saadud, kohaldatud, siis saab sellega jooksutada ka teist tüüpi arvutil loodud tekstifailide vormis olevat Python'i programmi. Teine asjaolu Java kasuks ja Python'i kahjuks on tõenäoliselt Java standardteegi graafiliste kasutajaliideste osa olemasolu ning Python'il vastava, portatiivse, teegi tolle-aegne puudumine. Norrakate Trolltech'i Qt omaaegseks peamiseks müügiargumendiks oli portatiivsus: sama kood kompileerus samasuguseks GUI-ks erinevatel operatsioonisüsteemidel. wxWidgets, FOX Toolkit, jne. olid Java algusaastatel oletatavasti veel lapse-kingades, sest vastupidisel juhul poleks Trolltech'i Qt'l müügiargumenti olnud.

Ma saan ka aru, et Pascal'ist oldi Tartu koolkonnas väga teadlik. Kahtlustan, et Pascal oli tol ajal vist enam-vähem samaväärne Borland'i Turbo Pascal'iga, millel olid programmi suuruse piirangud. Mäletan, et pidin ~1999. aastal Nõo Reaalgümnaasiumi keskkooliõpilasena osa oma projektist minema viskama, sest kompilaator hakkas midagi kurtma, et mingi arhailine 640KiB limiit sai täis, arvutil, kus oli minimaalselt 10MiB jagu RAM'i. (See oli minu jaoks tol ajal tõsine pettumus, sest ma tõesti tegin tükk tööd ja nägin palju vaeva, et seda programmi valmis kirjutada. Pärast toda juhtumit suhtusin Pascal'isse aastaid väga halvasti, olles sügavalt veendunud, et Pascal ei kõlba päris tööks ÜLDSE ning siiralt kadestasin neid, kes oskasid oma programmi C-s kirjutada.)

Seega, tõesti, oleks huvitav teada, mida siis Tartu arvutiteadlased praktikas kasutasid, kui graafiliste kasutajaliideste teekide pool oli lapsekingades, Wirth'i Pascal'i populaarseim realisatsioon, Borland Turbo Pascal, oli, mis ta oli, GCC oma C realisatsiooniga esmapublitseeriti alles aastal 1987, interneti levikuga olid asjad sandisti, kui ma õieti mäletan, siis Eesti 1. internetiühendus oli Tartu Tähetornis, raadiolingina, ning arvutite püsimäluseadmete (kõvaketas, "floppy", jne.) salvestus-mahud polnud ka just kuigivõrd asjalikud suurte teegi-kollektsioonide salvestamiseks?

Kuulsin kunagi kas Ain Isotamm'e loengus või lausa Nõos, keskkooli ajal, et mingil perioodil olevat Tartus olnud olukord, kus, "igaühel oli kombeks oma programmeerimiskeel luua". Ma saan aru, et kuniks programmeerimine piirdub primitiivsete andmestruktuuridega nagu näiteks täisarvud, võibolla ujukoma-arvud, massiivid, järjendid, maatriksid, on oma enda programmeerimiskeele loomine isegi realistlik, aga kui mõelda, kui palju tööd tuleb teha korraliku regulaaravaldiste teegi kirjutamiseks või kasvõi korraliku XML-teegi loomiseks, mis ei oleks mingi poolik kiir-häkk, et mitte öelda lausa käkk, siis oleks pidanud Tartu oma-aegne koolkond päris kähku komistama mõttele, et ehk korduv-kasutaks üksteise tööd ja teeks keerukaimad komponendid kõigile ühiselt, umbes nagu vanasti veistele talveks heina talgutena tehti.

Ma olen Ain Isotamme raamatuga, "Programmeerimiskeeled", nii pealju kursis, et olen selle läbi lugenud, aga ma ei suutnud sealt oma praegusele küsimusele vastust leida. Too raamat näib tubli õpikuna kajastavat üldist programmeerimiskeelte ajalugu, mitte seda, kuidas just Tartu koolkond omal ajal tegutses, mida just Tartus nii teadustööks kui õppetööks kasutati.

Tänan lugemast ja tänan vastuste eest :-)

küsitud Feb 07 at 19:53

martin_vahi's gravatar image

martin_vahi
133


Koolis midagi ei õpetatud, kuid minu esimeseks masinaks oli ZX Sinclar Spectrum, kus sai basic laadset keelt kasutada. Erilist salvestusvõimalust polnud, seega kui õhta otsa progesid ja sügavkülmik käima läks siis oli töö läinud. Hiljem saadi abi korras vist 8086 prosega ja kollase ekraaniga masin, kus jooksis MS Dos ja seal oli utiliit Qbasic, kus juba sai kirjutada programm, mis LPT pordi kaudu vilgutas jõulukuuse tulesid. Hiljem kui 286 ja 386 platsis olid sai algul Turbo Pascali ja FoxProga midagi aretada. Winni maailmas oli esimene progemine üldse VBA-s. Kui interneedus tuli siis oli PHP ja MySQL.

link

vastatud 19 hours ago

Arvi's gravatar image

Arvi
4113

Sinu vastus
lülita eelvaade

Jälgi seda küsimust

By Email:

Pärast sisselogimist saad tellida muudatuse teavitusi siit

By RSS:

Answers

Answers and Comments

Markdown Basics

  • *kaldkiri* või __kaldkiri__
  • **paks kiri** või __paks kiri__
  • link:[tekst](http://url.com/ "pealkiri")
  • pilt?![alt tekst](/path/img.jpg "pealkiri")
  • nummerdatud nimekiri: 1. Foo 2. Bar
  • to add a line break simply add two spaces to where you would like the new line to be.
  • põhilised HTML märgendid on samuti toetatud

Pinu tööpakkumised

kõik pakkumised »

Küsimuse sildid:

×16
×5
×1
×1
×1

küsitud: Feb 07 at 19:53

nähtud: 424 korda

viimati uuendatud: 19 hours ago

Litsents: Creative Commons Attribution License | Kontakt: info@pinu.ee