logi sisse meist KKK
6
1

Võiks sel teemal arutleda. Olen ise nii mõnelgi tööinterjuul käinud, kuid tavaliselt on jäänud tööle võtmine selle taha, et mul pole töökogemust. Proovitööd, IQ/võimekuse testid teinud vägagi hästi, vähemalt nii on mulle öeldud.

Olen teinud kodulehekülgesid(PHP,XHTML,CSS,AJAX,MySQL,Javascript), samuti teinud desktopiaplikatsioone C# kasutades. Samuti on pooleli üks suurem projekt, mida teen üksinda, lootes et seda läheb vaja paljudele.

Samuti pole mulle võõrad sellised mõisted nagu JQuery, SVN, XML, Java(ei ole seda väga palju kasutanud). Pean ennast üpris kiireks õppijaks, enamuse loen välja dokumentatsioonist, kui sealt jääb puudu, siis alati aitavad foorumid, blogid.

Paljud on soovitanud, et tee kodulehtesid, kasvata endale mahukas portfoolio, kuid minu puhul jääb asi selle taha, et pole eriti suur kujundaja. Samuti pole lihtsate firmade kodulehtede juures just eriti palju programmeerimist.

Minu jaoks on parim õppimine ikka see kui sa teed midagi praktilist ja seejuures õpid, aga mida sa üksi ikka väga suurt teed.

Eks puudu jääb kindlasti ka ülikooliharidusest, kuid seal käimiseks pole tõesti olnud raha, olen proovinud. Muidu olen lõpetanud ühe Eesti parima reaalkooli, saanud ka Programmeerija kutsetunnistuse.

Mis Teie arvate, mida peaksin tegema, et enda väärtust tööturul tõsta?

küsitud Jan 05 '10 at 17:14

Andres's gravatar image

Andres
61112

edited Jan 05 '10 at 17:18

Rene%20Saarsoo's gravatar image

Rene Saarsoo ♦♦
1.1k101121


Andres, sa esitasid tegelikult kaks küsimust: kuidas saada kogemusi ja kuidas seda tööandjale müüa? Samas vaatasid mööda aga hoopis olulisemast küsimusest: mida peaks tööandjale müüma?

Nagu üks eelmine postitaja mainis hindab tööandja inimest tervikuna ja enamjaolt tema initsiatiivikust, õpivõimet ja suhtlemisoskust, sest inimene peab hakkama saama kollektiivis, kus individualism väga kiiresti lämmatatakse või raskema juhul isoleeritakse teistest. Kui inimestega lävimine ei ole kõige tugevam külg, siis on see tõsisem puudus, kui lühike praktikakogemus.

Reeglina intervjueerib uut tööandjat äripoole inimene (juht v personalijuht) kes kaasab intervjuule mõne spetsialisti. Arva nüüd ära kellele sa pead rohkem muljet avaldama - kas äriinimesele, kellele need keerulised tähekombinatsioonid sinu CVs suurt midagi ei ütle või spetsialistile :).

Nüüd mündi teine pool:

Miks hindab tööandja töökogemust, kui sellel pole näiteks suurt pistmist pakutava töö iseloomuga? Kas ma peaksin kõik oma eelnevad töökohad üles loetlema, kui nende sisu ei puutu pakutavasse töössee?

Lihtne - kõige suurem puudus tänapäeva noortel on oskus tööl käia, tööl olla ja tööd teha, kohusetundlikkus, distsipliin ja teistega arvestamine.

Seega igasugune töökogemus suvalises kollektiivis on tööandja jaoks pigem pluss kui miinus, sest üksikuid hunte, individualiste ja staarikompleksides inimesi ei otsi pikemas perspektiivis keegi. Kõik need omadused paraku kirjeldavad väga suurt osa programmeerijaid. Siinkohal peaks tegema pöördumise ka kõrgkoolide poole, et nad pakuks õpilastele lisaks erialasele haridusele ka sotsiaalset haridust :)

Seega, leia edaspidi balanss oma isiksuse arendamise ja professionaalse arengu vahel ja sa muutud tööandjatele ka ahvatlevamaks :)

Sander Vallaots (tööandja)

http://www.asaquality.ee

link

vastatud Jan 21 '10 at 06:09

Sander%20Vallaots's gravatar image

Sander Vallaots
911

Sanderi vastus peaks olema kohustuslik lugemine kõikidele (noortele) tööportaalidesse sisenejatele olenemata sektorist!

Olles ise 2a tagasi pärast ülikooli lõpetamist tööle asunud soovitan soojalt minna mistahes IT-tööle (nt testija, rakenduse admin, support...). Alles siis saad tegelikult aru, millest ja kellest IT kui tervik koosneb. Keegi ei keela sul mõne aja pärast ametikohta vahetada või sõpradega startupi teha.

(Aug 26 '12 at 00:16) Indrek 1

Kui sulle öeldakse, et töö saamiseks peab sul olema töökogemus, siis võib see tunduda surnud ringina. Kuid võibolla on asi selles, et sa sihid kohe alguses liiga kõrgele. Proovi hankida mõni võimalikult madalate nõudmistega (ja tõenäoliselt ka madala palgaga) tööots. Ega sa ei pea ju sinna igavesti jääma, aga saad vähemalt linnukese kirja.

Haridus võib samuti olla piirav tegur. Kui sa ütled et sul on mingi "Programmeerija kutsetunnistus", siis ega sellest nüüd küll aru ei saa, milline see haridus siis ikkagi on. Ülikooli diplomi puhul on tööandjal vähemasti teada, et kandidaat on läbinud mingi konkreetse õppekava. Abiks võib olla see, kui sa oma avalduses/töövestlusel kirjeldad, mida sa selle Programmeerija kutsetunnistuse raames õppisid. Või veel parem - kirjelda seda siinsamas teemas, siis teab sulle öelda, kas ehk su hariduses mingeid tõsiseid kitsaskohti pole.

PHP,XHTML,CSS,AJAX,MySQL,Javascript on kahjuks selline kombinatsioon, mida tänapäeval võib leida praktiliselt igast CV-st. C# on kindlasti pluss. Versioonihalduse kasutamise kogemus mu meelest veelgi suurem pluss.

Kui sul on tõesti midagi suurt pooleli, siis soovitaksin sul sellest võimalikult ruttu kasvõi mingi ääretult puuduliku alfa versiooni välja lasta. Parem varblane peos kui harakas katusel. Igaüks võib öelda, et tal on C# kogemus, aga kui sul on midagigi reaalset ette näidata, siis on sellel kogemusel ka mingi sisu.

link

vastatud Jan 05 '10 at 17:54

Rene%20Saarsoo's gravatar image

Rene Saarsoo ♦♦
1.1k101121

Minu jaoks pole üldsegi tähtis kõrge ametikoht, olen realist ja mõistan, et ma ei sobi projektijuhiks jne. Minu enda ideaalne ametikoht olekski hetkel see, et ma oleksin kasvõi madalapalgaline aga tööl sellises firmas, kus ma saaksin areneda ja koodi kirjutada. Palk pole üldse minu jaoks hetkel nii tähtis. Olen aidanud nii mõnelgi ülikooliõpilasel koodi kirjutada. Mul on asja vastu huvi, kuid nii mõnelgi ülikoolilõpetajal seda pole, samas on mul respect nende vastu, paber on ikkagi paber, mul pole sedagi. Minu lõputöö teema NRG-s oli lõpmatute kahendarvude liitja/lahutaja/korrutaja/jagaja.

(Jan 05 '10 at 20:57) Andres

See programmeerija kutse ei sisalda endast absoluutselt OOPi, mida ma ise olen omandanud, kuid andis üsnagi põhjaliku aluspõhja.

See suur, mis mul pooleli on, seda ma ei taha kuidagi enne näidata kui ta on valmis, sest enne seda on ta lihtsalt poolik. Aga jah, kui kasvõi siin lugejatest on kellegil pakkuda praktika või õpipoisi kohta, siis olen huvitatud, palk pole see kõige tähtsam.

(Jan 05 '10 at 21:01) Andres

Tööandja hindab

  • oskust ennast suuliselt ja kirjalikult väljendada
  • soovi õppida ja teisi õpetada
  • harjumust esitada olulisi küsimusi
  • kirge lahendada probleeme sellepärast, et keegi teine pole neid veel suutnud lahendada
  • realistlikku enesehinnagut.
link

vastatud Jan 05 '10 at 20:45

sigamozart's gravatar image

sigamozart
2994

Ütleme 95% käib minu kohta kindlasti

(Jan 05 '10 at 21:04) Andres

Ma siiski hoiataks, et vend kes usub ennast seda kõike esindavat tihti ise ohu märgiks. Näiteks Siim Kaevats. On korraga absoluutselt kõik. Vähemalt oma arust. Tööandjale on tihti tiimis töötav hiir olulisem kui mingi staar või oma arust staar.

(Oct 12 '12 at 04:28) Tõnu Samuel

Levinud soovitus on osaleda mõnes vabavara projektis. Nii lööd mitu kärbest ühe hoobiga:

  • kogud kogemusi,
  • tekitad endale pisikese portfolio kirjutatud koodijuppide näol,
  • osaledes vastavates listides muutud internetis nähtavaks, st oled Googlega leitav.

Sest kui ma olen tööandja, siis esimese asjana panen ma Su nime Googlesse. Seetõttu on ka abiks, kui häid asju teha internetis oma õige nime alt :).

Aga ega alati ei peagi kuskile tööle minema. Võib ka ise mingeid programme nokitseda ja siis netis müüa. Eestist tuleb meelde näiteks Reimo Roosileht - http://www.reimosoft.com/. Kuigi jah, eelduseks on, et õnnestub külje alla pugeda mingile firmale, kes sulle kirjeldab oma tegelikke vajadusi ja heal juhul maksab ka programmi esimese versiooni kinni.

link

vastatud Jan 05 '10 at 20:49

Tambet%20Matiisen's gravatar image

Tambet Matiisen ♦♦
77791125

Loo endale portfoolio. Ja selle all ei mõtle ma kodulehtede tegemist (kuigi ka see pole välistatud) vaid osalemist erinevates projektides.

Maailm on täis rohkem ja vähem tuntuid vabavaraprojekte, mis kõik abikäsi vajavad. See on suurepärane võimalus nii kogemust hankida kui ka endale nime luua.

See suur projekt, mida sa üksinda teed - kas seda/selle lähtekoodi saab kusagil näha?

link

vastatud Jan 05 '10 at 20:50

Anti%20Veeranna's gravatar image

Anti Veeranna
2063

Ei, ei plaani selle lähtekoodi avalikustada

(Jan 05 '10 at 21:02) Andres

Vastan küll ürgvanale küsimusele ja Andres on vist ka juba töö leidnud, aga tegemist on ilmselt ka igavesti üleskerkiva teemaga :)

Kõige olulisem on püüda mõista tööandjat ja aru saada, keda nad otsivad ja milleks. Siis pole ka vaja peaga läbi seina joosta.

Samas on erinevate firmades ja isegi sama firma erinevate osakondade vahel küllaltki erinevad intervjueerimisstiilid. Alati on abiks vastavas kohas juba enne töötavate inimeste käest uurida, mismoodi seal asi käib.

Olen ise elu jooksul päris palju inimesi intervjueerinud ja lähtun peamiselt Joeli kriteeriumitest, mille kohaselt inimene peab: 1. olema taiplik, 2. tegema asjad ära, 3. olema hea tiimikaaslane.

Esimest ma mõõdan selle järgi, et lasen inimesel tööintervjuu ajal mõnd ülesannet lahendada, kohe on näha, kas ta suudab mõelda ja kui hästi.

Teine on kõige keerulisem, aga tuleb mingil määral välja kodus lahendatavast katseülesandest - kas see on korralikult ja lõpuni ära tehtud või on sinna lohakusest jamasid sisse jäänud.

Ja kolmas tuleb välja vaba vestluse käigus, küsin alati ka asju, mis toovad välja kandidaadi suhtumise teistesse inimestesse ja ümbritsevasse maailmassse üleüldiselt.

Lisaboonusena on veel hea omada neljandat omadust: kirg tehnoloogia vastu. Abiks on, kui tegeled programmeerimisega ka väljaspool kooli/tööd, oskad rääkida, mis on sinujaoks tehnoloogiamaailmas viimasel ajal põnevat olnud jne.

Olulisim point on siin see, et kui need omadused on olemas, on kõik hästi. Ja kui neid ei ole, siis ei aita ükskõik kui fancy CV ega miski muu.

Mõnel teisel intervjueerijal on võibolla teised põhimõtted, aga igaühel on need olemas. On näiteks ettevõtteid, kes otsivad mingi väga konkreetse tehnoloogia kogemust. Kui sul see on olemas, on hästi, kui ei ole, siis on halvasti. On ka selliseid, kes võtavad tööle ainult pikkade jalgadega tibisid (mitte küll programmeerijateks). Ja selliseid, kellele ainu kriteerium on, et peaks võimalikult vähe maksma töötajale. Jne jne.

Kõigil juhtumitel tuleb kodutööna endale selgeks teha, mis need kriteeriumid on, hinnata realistlikult iseenda sobivust ning vajadusel puuduolevaid omadusi enda juures arendada.

Aga vaata kindlasti ka http://dukelupus.wordpress.com/tag/toointervjuu/, minu arvates üks paremaid asju, mis eesti keeles IT-tööintervjuude kohta on kirjutatud.

link

vastatud Jul 04 '12 at 02:26

Targo's gravatar image

Targo
913

edited Jul 04 '12 at 02:43

Üks asi on siin täitsa välja toomata jäänud. Ükskõik kui hea on ettevalmistus ja kui ratsionaalne on firma, ikka on subjektiivne külg ka väga suur. Tagantjärele ma tean mingeid asju, miks ma ise kuhugi sain. Need asjad on üsna ennustamatud ning ei tasu häbeneda kui 10 korda ära öeldakse. Need põhjused pole alati objektiivsed. Näiteks ühes firmas valiti välja 3 inimest 300-st kandidaadist. Muidugi vaadati igasugu oskusi ja kui midagi on väga mäda, visati CV lihtsalt valikust välja. Üks valituks saadu rääkis tööintervjuus, et teab hästi X-nimelist frameworki. Mida ta ei teadnud, et firma juhil on samanimeline tütar ning kandidaat jäi kohe firmajuhile silma ning sai sellega tugeva eelise. Mängivad rolli ka igasugused rahvuslikud eelistused - Eesti firmas on võimalus, et venelast väga ei taheta, Vene firmas eelistatakse ka oma inimest. Mõni juht usub, et noor plika läheb kohe dekreeti ja teda ei tasu võtta, teine jälle leiab, et vanemad inimesed on lollid. Mul näiteks tööandja eelistab inimesi, kes alles arenevad ja pole nii tugeva portfolioga ja arvab, et need alles loovad väärtuse ning hoidub kallitest ja üle makstud ennast täis tegelastest, kes on pika ajalooga.

Et proovida tuleb ja mitte lasta ennast heidutada negatiivsetest vastustest. Ma tean ka piisavalt selliseid juhtumeid, kus kandidaat on negatiivse vastuse saanud, kuna on liiga hea. Kui inimene on ülekvalifitseeritud, siis ta lahkub esimesel võimalusel kui tekib parem pakkumine. Samuti peljatakse hea kandidaadi puhul suurt palgasoovi. Firmad tihti valivad ka selle järgi, et "kes soovijatest kõige vähem raha küsis". Samas ma tean ka juhtumit, kus värbamisel alustuseks visati välja kõik CV-d kus kandidaat alla 8000 krooni soovis. Et need pole tõsised vennad.

Minu esimene IT-ga seotud töökoht oli Sideministeeriumi arvutuskeskus kui ma olin 16 aastane. Ma teadsin midagi ainult progetavatest taskuarvutitest ja kolistasin mööda asutusi. Kuna mul polnud mitte mingit haridust oli mu idee võtta vastu ükskõik mis koristajakoht, peaasi et saaks arvutitele ligemale. Mind võeti tööle aga arvutitesse tekste sisestama ning sealt kiirelt tõusin progejaks. Alles aastaid hiljem mõistsin, miks mind sinna üldse võeti. Tollase suhtumise järgi olid arvutite peal töötavad inimesed midagi stiilis telegrafist-masinakirjutaja ning ükski mees sellise nõmeda ja madalapalgalise koha poole ei vaadanud. Ma sattusin osakonda, kus oli 20 naist ja ainuke mees oli osakonnajuhataja. Osakond kobrutas mingitest naistevahelistest probleemidest ning ülemus soovis kukkesid kanakarja lisada. Mind võeti tööle tänu sellele, et osakonnajuhataja oli kaadriosakonnale andnud suure suure palve absoluutselt iga meessoost isik kinni pidada iga hinna eest ja tööle võtta. Oleksin ma olnud näiteks erialase kõrgharidusega naine, poleks ma vist seda kohta saanud.

Ka ühel hankel riigiasutusele kunagi ma tegin kõige kallima pakkumise ja võitsin. 2x kallima kui järgmine. Firma leidis, et "me tahame teenust ka saada" ning seegi tundus odav neile ning nad oleks rohkem soovinud maksta.

Ühes projektis üks inimene oskas C keelt hästi ja me tahtsime teda tööle võtta. Tema mainis, et C on igav ja hirmsasti sooviks asja Javas teha. Teoorias oleks saanud asja Javas ka teha. Ülemus aga leidis, et järelikult see vend Javat eriti ei oska vaid alles tahab uurida aga meil pole seda vaja ning loobusime temast.

Mind moosis tükk aega mingi ameeriklane. Ta oli kuskilt kuulnud, et Eestis on maailma parimad progejad. Skype jms on meile sellise kuulsuse toonud. Ta oli oma projektiga just sellesse punkti jõudnud, et tarkvara "mõtles" mitu tundi ja ta soovis seda ümber kirjutada CUDA peale. Et tema otsing oli LinkedInis "CUDA Estonia" ning kuna mina olin esimene vaste, siis tuligi minu juurde ning ei tahtnud enam ära minna.

jne.

Ära püüagi mõista seda kõike. Sellist infot saad ainult tagantjärele teada.

Minu soovitused enda töövõimaluste tõstmiseks:

  1. Google esilehe võim on meeletu ning iga IT valla tööandja Googeldab su nime kindlasti. Vaata, mis su nime otsimise peale tuleb ja püüa see pilt korda saada. Et sealt selguks su töine tugevus. Ainuüksi küsimused kuskil foorumis näitavad väga palju inimese teadmiste kohta aga veel parem kui sa oled hea vastaja küsimustele. Korda sama otsingut ka oma telefoninumbrile ja mailile. Selle peale kipuvad tulema tobedad tutvumiskuulutused, rämpsu müümine ja muu kahtlane kraam.
  2. Tegutse professionaalsetes keskkonndades. Mu kogemus viimase aja IT tööandjatega on selline, et nad esimeses voorus otsivad kandidaatide GitHubi kontod üles ja vaatavad koodi. Kandidaadile ei anta vahel šanssigi kui tal sellist kontot pole või sealne kood pole hea. Üks tööandja võttis tööle inimesi niimoodi, et StackOverflow peal sorteeris kõik inimesed karma järjekorras ja tegi esimesele kümnele pakkumised. Moodne IT tööandja tihti püüab endale värbamist lihtsamaks teha võttes StackOverflow pealt sobiva märksõna a la "PHP" ja siis vastuseid lapates on tal poole tunniga kandidaadid, kellele teha otse pakkumised. Kui sind pole seal, ei saa sa ka osa nendest pakkumistest.
  3. LinkedIn profiil hoia korras. Vahel juhtub ime ja inimesed soovitavad sind. Eestlane pole kuigi agar ise soovitusi küsima ega andma aga LinkedInis olen ma saanud küsimata soovitusi inimestelt, kellelt ise poleks lootnudki seda saada. Need soovitused aga on vaimustanud mingeid kolmandaid inimesi, kes mind ei tunne aga on näiteks otsinud soovitaja järgi endale midagi. Peab ka vaatama, kas soovitaja ise on sobiv. Ma näen mitmeid inimesi, kelle ainuke soovitaja on nende parim sõber ja kelle nime Googeldamisel leiad ainult soovitaja-soovitatava ühiseid joomapilte. Selline soovitus on lausa kahjulik. Parem ole ilma.
  4. Mõni tööandja satub vaimustusse kui nimetad võimalikult palju ägedaid nimesid. "Ohh, see mees tunneb nii oraaklit, maieskuelli kui sübeisi". Teine leiab, et järelikult oled kõigis nõrk. Soovitan selgelt välja tuua 1..3 asja, milles oled tugev ja muud asjad neist selgelt eristada, siis saad mõlemad tööpakkujad kätte.
  5. Ära üritagi välja mõelda, et kes sind tahab ja CV-d alati neisse saates oma kohta saada. Minule parimad pakkumised on tulnud läbi kanalite, kust ma poleks ise neid iial osanud otsida. Selliste pakkumiste saamiseks tuleb olla nähtav. Kuidas, seda ma ei tea aga kas vabavara tegemisega, foorumites osalemisega või millega iganes. Ja samas pead arvestama, et on hulk töökohti, kus liigne enese näitamine tõmbab kriipsu kohe peale. Kõiksugu julgeolekuga asutused otsivad tikutulega inimesi taga. Samas nad ei saa palgata süsteemiadministraatorit, kelle kohta internetis liiga palju teada on. Nad otsivad just selliseid, kellest keegi midagi ei tea. Et siin on hea balansi leidmine raske ning korraga kõigil toolidel istuda ei saa.
  6. Ära alahinda tööandjat, ära valeta. Hea tööandja on üllatavalt võimekas ja sidemetega. Ta helistab ja uurib ning sa ei saa iial teada selle info teekonda. Mul Jaapanis näiteks tunti üht minu kontakti Šveitsis ja kuna Šveitslane oli tõsine inimene, siis see oli pluss minule. Teiseks uuriti minu Swedpanga jms kontaktide kohta rootslaselt, et mis asi see on. Saadi teada, et piirkonna suurim pank. Jälle pluss. Lisaks oli firmas ka NSVL taustaga inimene, kes suutis ka venekeelse tausta ja materjali ära hinnata. Üldiselt minimaalne Eesti piires on see, et tööandjad naguinii lobisevad kuskil saunas ja kui sinust on midagi rääkida, siis seda teatakse. Mingi jamaga oled hakkama saanud või midagi ägedat teinud, see ujub ootamatutes kontekstides päevavalgele. Reeglina halva asja puhul ei sa iial teada, mis juhtus, miks ära öeldi.

Kokkuvõte: Ära põe isegi siis kui palju kordi viltu veab. Äraütlemine ei üldjuhul sinu viga vaid tööandja subjektiivne oletus, et ta otsib kedagi pisut teistsugust. Otsi ise ja anna võimalus ka otsijatel ennast leida. Rõõmusta ennast läbi töö ja edu tuleb kindlasti. Aga millal ja kus, seda ei tea keegi.

Ma näitan kõigile http://www.bluemoon.ee/history/index.html kui näidet, kuidas Skype tiim on aastaid oma teed otsinud ja võimalik, et enda sisemuses ka ohtralt depresseerunud. See, et nad just sellise tootega ja just niimoodi õnnestusid, oli ennustamatu. Küll aga viis edule sihikindel töö.

link

vastatud Oct 12 '12 at 04:07

T%C3%B5nu%20Samuel's gravatar image

Tõnu Samuel
413

edited Oct 12 '12 at 13:38

Soovitan tööd otsivatel üli- ja kutsekooliõpilastel vaadata ka: http://www.workbook.ee WorkBookis on võimalik koostada enda portfoolio ja leida nii lühi- kui ka pikemaajalisi töid.

link

vastatud Dec 25 '11 at 23:07

sonks's gravatar image

sonks
11

edited Dec 25 '11 at 23:08

Ühel pool head itimehed, teisel pool sama probleem, firmajuhid, kes iga päev puutuvad kokku inimestega, kes suhtuvad töösse suvalt. Sulase hingega, peaasi, et midagi tehtud saab. Peremehe hingega töötajat otsi nagu tikutulega taga, no löö või maha, aga ei ole võtta! Asi pole isegi oskustes, sest inimene õpib juurde, kes vähegi tahab, aga asi on töötaja suhtumises. Tundub, et mida vanem inimene, seda vastustustundlikum ta on. Noored mõtlevad välja trikke, et tööle saada, saavadki, aga siis pöruvad, sest nad arvavad, et teavad kõike paremini, kuidas on vaja ja mida teha tuleb, paraku pole see aga see, mida tööandjad tahavad.

See oli siis komm nö teise mätta otsast :) Sest tööandjatel on sama probleem, kust saada häid töötajaid!

Parimat, Margus Internetiturundus

link

vastatud Dec 11 '12 at 12:57

Margus%20V's gravatar image

Margus V
1

Sinu vastus
lülita eelvaade

Jälgi seda küsimust

By Email:

Pärast sisselogimist saad tellida muudatuse teavitusi siit

By RSS:

Answers

Answers and Comments

Markdown Basics

  • *kaldkiri* või __kaldkiri__
  • **paks kiri** või __paks kiri__
  • link:[tekst](http://url.com/ "pealkiri")
  • pilt?![alt tekst](/path/img.jpg "pealkiri")
  • nummerdatud nimekiri: 1. Foo 2. Bar
  • to add a line break simply add two spaces to where you would like the new line to be.
  • põhilised HTML märgendid on samuti toetatud

Pinu tööpakkumised

kõik pakkumised »

Küsimuse sildid:

×1

küsitud: Jan 05 '10 at 17:14

nähtud: 11,040 korda

viimati uuendatud: Dec 11 '12 at 12:57

Sarnased küsimused

Litsents: Creative Commons Attribution License | Kontakt: info@pinu.ee