See ehk ei puutu tööintervjuud, kuid koolis on küll üli lihtne testida, kes saab asjast aru ja kes mitte. Võib näidata näiteks suvalist kohta koodist ja lasta seda selgitada. Kood on tööandja poolt. Ma olen küll algaja alles, aga kui vaatan klassikaaslaste koode, siis saan täpselt aru, mis koodiridadel toimub. Kokkuvõttes, kui väidad, et oled X keele spetsialist, siis suudad kellegi teise koodist aru saada. Isegi siis, kui täpselt aru ei saa, siis oled suuteline oma teadmiste põhjal vastust tuletama.

Ma ei suuda praeguse taseme juures alati lambist ilma abimaterjalita korrektseid koode kirjutada. Pea ei ole prügikast, et kõik parameetrite arvud ja komad õiges kohas meelde jääksid. Kui saan abimaterjale kasutada, siis tuleb ka kood õige.

Kuidas kogenud programmeerijad teevad? Kas kõik asjad on tõesti peas? Ma saan aru, et teooria on selge, aga kõike funktsioone ikka pähe ei õpi ju, või õpite?

Nii palju, kui ma õppinud olen, suudan ka paberil asja valmis kirjutada, kuid seda meil koolis ei pooldata. Kui ma vahel alustan paberil koodi kirjutamist, siis õpetaja küsib, et miks ma arvutis ei kirjuta. Mulle lihtsalt meeldib paberil mõelda. Ma olen koodi kirjutades nii enesekindel, et ma ei pea seda alati testimagi, sest tean, et on õige. Seda kõike muidugi ainult õpitud osa piires.

Kahtlen sügavalt, kas mingi süntaksi korrektsuse kontrollimine midagi arendaja tasemest räägib. Mingi keele süntaks on õpitav paari nädalaga, see on pigem tehniline nüanss. Pigem oleks kasu ülesandest, mis kontrollib mingite ülesannete lahenduskäikude loogikat ja lahenduste disaini. Mingite algoritmide puhul võiks kasutada ka pseudokoodi ja OOP disaini võiks esitada näiteks UML-is vms. Tehnoloogiatest peaks aru saama, aga tehniliste detailide pähe tuupimine on natuke totter. Selleks on olemas manuaalid. Üks näide tööintervjuust: http://www.catonmat.net/blog/my-job-interview-at-google. See on muidugi natuke hardcore, aga äkki leiad sealt mingeid ideid, mida intervjuu käigus võiks küsida.

Mul oli paar aastat tagasi "au" olla kutsutud töövestlusele Skype'i. Läksingi, räägiti siit ja sealt, kõik oli tore, aga siis selgus, et oleks vaja teha ka mingi väike kodutöö. Meilile saadeti siis ülesanne ja see... see oli terve süsteem, mille pidid valmis kirjutama, kusjuures tuli kasutada just neid raamistikke ja andmebaase ja metoodikaid, mida nemadki. Mind häiris siis selle asja juures see, et seal olid tõesti asjad, mida nad ise kasutavad ja mida ma võib-olla ei olnud varem kasutanud. Ja häiris seepärast, et kui ma oleks ülesande täies mahus ära teinud, siis oleks mul vaja olnud paar nädalat kogu selle raamistiku, andmebaasi omapärade jmt õppimiseks. JA MA OLEKS SEDA TEINUD JU TASUTA!!! Ehk siis, ma teen tasuta endale asjad selgeks, siis ei pea firma vaeva nägema mu koolitusega.

Olin siis ja olen praegugi piisavalt hõivatud, et mitte oma aega raisata. Niiet, Skype'i ma ei läind.

Kordan sama mõtet, mis oivik juba ütles - koodi lugemine on raskem kui kirjutamine.

Mul ei ole olnud võimalust seda veel testida, aga olen mõelnud anda ette mingi lihtne algoritmike ja paluda esiteks kandidaadil selgitada, mida see algoritm teeb, ning teiseks paluda tal arvutada peast vastused paari parameetrikomplekti kohta. Minu arvates võiks see testida:

• kandidaadi võimet konstrueerida oma peas lihtsustatud mudel selle algoritmi kohta (programmeerijana peame me iga päev looma oma peas mudeleid - kuidas mingi API käitub, millist käitumist kasutaja UI-lt ootab jne);
• võimet seda mudelit seletada teistele (töötades meeskonnas pead sa pidevalt kommunikeerima oma ideid teistele);
• võimet simuleerida peas algoritmi või selle lihtsustatud mudelit (see on minu arust kõige tähtsam - programmeerijana pead sa kõigepealt oma peas veenduma, et algoritm töötab õigesti, ühiktestid jms on lihtsalt selle veendumuse kinnistamiseks. kui kandidaat on algoritmi ideele pihta saanud, siis ta suudab parameetrikomplektile vastava tagastatava väärtuse välja öelda peaaegu momentaalselt, ilma muutujate väärtusi ükshaaval väljaarvutamata ja mustandpaberit kasutamata).

Parim programmeerimisülesanne on keelespetsiifiline ülesanne, mis koheselt näitab programmeerija taset. Ntx kuna enamus keeli on OOP, siis anda ülesanne teha klass, mis ntx korrutab ja teine klass, mis on selle järglane ntx jagab jne.

Sest elu näidanud, kui tase oli nõrk ei saadud OOP stiilis programmeerimises hakkama.

Soovitan selle näite teha paberi peale, kui kohapeal testimine, see muudab paljudki. Ei ole helpi ega Googlet

Igasugune algoritmidega testimine täiesti mõttetu, sest värskelt ülikooli lõpetaja mäletab neid veel, vanemad tegijad ei mäleta neid nii hästi enam. Boyer-Moore, Taylori rida jne

Koju võib anda ülesande, see oleks optimaalne, aga mitte nii, et ülesanne võtaks üle 2 päeva, siis see tõesti tasuta tööjõu kasutamine. Kui keegi teine ära teeb, selleks ongi küsimuste voor, sest kui inimene ei oska soravalt vastata, mida siin või siin tehakse, siis koheselt see näha.

Mina ntx kui Delphi programmeerimiskeele esindaja andsin ühe ülesande inimestele, programmi lähtetekstid tegin eelnevalt valmis. Oli vorm, kus peal 50 labelit ja palusin paaritud punaseks värvida. Reaalselt oli lahendus 4 koodirida, aga paljud hakkasid ükshaaval neid värvima label1.color:= .... jne

Siis istusin kõrvale ja palusin teha ühe ülilihtsa andmebaasi rakenduse, mis ühest tabelist andmed loeb ning ekraanile kuvab.

Viimaseks oligi eelpool kirjeldatud ülesanne, kus palusin nö klasside ülesande lahendada, kus pärimised sees, abstraktsionism jne

3 lihtsast testist piisas, et nõrgad lülid välja selekteerida

Mina isiklikult olen vestluse käigus küsinud tehnilisi küsimusi huvitava programmeerimiskeele spetsiifika kohta. Java korral näiteks, mis vahe on x == y versus x.equals(y). Samuti, mis vahe on x = "foo" versus x = new String("foo"). Vajadusel saab kirjutada mingeid lühikesi koodilõike, stiilis map funktsiooni realiseerimine anonüümsete klassidega. C/C++ puhul saab küsida põnevaid asju mäluhaldusest, C++ juures veel klasside defineerimise nüansid (virtual destructor, anyone?).

OO projekteerimisest saab lihtsalt juttu ajada või siis lasta teha klassiskeemi tasemel mingi ülesanne (näit. ilmajaam koos eri tüüpi anduritega).

Kodus ülesande lahendamist olen ka proovinud, aga see ei anna IMO eriti häid tulemusi. Häid ülesandeid on väga raske välja mõelda ja tulemuste põhjal on ka sageli raske järeldada. Kohapeal inimesega rääkides saab palju paremini aru, kuidas ta tegelikult mõtleb ja mis teemad talle raskusi valmistavad.

Avastasin sellise toreda asja: http://codility.com/

Aga miks on see vajalik, et kohe kirjutada koodi vestlusel? Kas see peaks siis olema mingit raskemat sorti algoritm? Aga see ei näita veel midagi (vähemalt mulle tundub nii). Mõtekam oleks anda mingi ülesanne nt (2-3 nädalaks kodus lahendamiseks) ja selle aja jooksul tuleb see valmis teha ja samas peab vastama ka nõuetele.

Proovi ülesanne võiks olla seotud ka tulevase tööga.

Ma ei tea kas nii tehakse aga võiks.

Kui süntaksi teadmisi kontrollida, siis võiks siit võtta mõned ülesanded (siin on ainult Pythoni ja Java kohta) aga päris palju erinevaid võtteid jms.